Reede, 4. märts 2016

Kvantüleminekust

Selline tore postitus on internetis ja kohe kuidagi ei saa jagamata jätta!! 
Kvantüleminek on toimunud





Kõik veel mäletavad ootusi 2012. aastal. Hirmu teadmatuse ees, tõenäolist kataklüsmi, mida kardeti. Üleminek toimus tõesti, kuid mitte seal, kus seda oodati. 2013. a jaanuaris räägiti eksperimendist, mis kestis 10 aastat, alates jaanuarist 2003. Tuumafüüsikud töötasid vesiniku aatomiga (prootoniga) ja fikseerisid, et see esialgu pulseeris - vähenedes, siis taas endistesse mõõtmetesse taastudes. Teadlased oletasid, et tegemist on veaga, teiste komponentide mõjuga väljastpoolt. Kuid lõpuks fikseerus prooton uude asendisse - prootoni osake jäi 4% võrra väiksemaks. Muutus kõik - tema kiirus, tema pöörlemine, diameeter, suund. Esmapilgul tundub - mõelda! prooton muutus! no ja mis siis!? Aga sellega koos “sõitis paigast” kogu orgaanika, s.t kõik, milles sisaldub vesinik. Muutus mateeria tihedus. (Levašov kirjutas Mateeriast ja sellest, mis toimub liikumisel Teise Reaalsusse, kus on rohkem valgust). Koos prootoniga muutusid ka teised osakesed ning see, mida loeti tuumafüüsikas muutumatuks suuruseks, sai hoopis uue oleku - tundmatu. Otsekui oleksime võõramaalased, kes sattusid võõrale planeedile. Need seadused, mis kehtisid enne 2013 aastat, lakkasid töötamast, sest Mateeria tihedus muutus. Tohutu töö erinevates laboratooriumides üle maakera on pannud teadlased ühinema, unustama vaenu. Umbes 10 juhtivat aatomifüüsika instituuti on lasertehnoloogia ja redaktorite abil kontrollinud andmeid uuesti ja uuesti - kuid tulemus on kõigil üks: vesiniku prootoni suurus on muutunud. Kui hinnata toimunut kolmemõõtmelise maailma reeglite põhjal, siis on see võimatu. Ometi on füüsikud hakanud saadud andmeid avaldama. Neid kinnitavad astrofüüsikute arvutused mitmemõõtmelisest universumist. Me elame teises, muutunud mõõtmes (dimensioonis). On toimunud kvantüleminek: ühe energiatasemega osake muutus teise energiatasemega osakeseks, sealjuures toimides nagu neutron-täht: oli suur ja sai väikeseks. Seda võib mõista nii, et me elame uues maailmas, teisel planeedil, seetõttu kõik seadused töötavad teisiti. Teadlased puutuvad selle muutusega kokku igal sammul. Meie seadused - see on vana maailm! Jaanuar kuni märts 2013 oli teadusele rikas aeg, radikaalsed avastused astronoomias ja astrofüüsikas tulid kui küllusesarvest.
Maa orbiidil lendab Saksa (Hubble´i) teleskoop, mis muid tellimusi täites märkas ultrapunast Galaktikat (meile on tuntud termin “infrapunane”, sõnaga “ultrapunane” märgitakse uue terminina veel sügavamat mateeriat) - mis seni teada olevatest 60 korda eredam. See avastus tehti juhuslikult. Mõelda vaid - veel detsembris 2012 seda polnud, ometi jaanuaris 2013 oli. Nii lihtsalt ei juhtu! Nad kas on seal või neid ei ole... järelikult pidi toimuma midagi vaid mõnede ööpäevade jooksul, mis pani maailma muutuma. Traditsiooniline elektromagneetiline skaala, mille annavad füüsikaõpikud ja -teatmikud, laienes kolme oktaavi võrra infrapunase suunal ja kolme võrra ultravioletse suunal. Meil sai nüüd kuue oktaavi võrra kõrgemale.
Avanes Mateeria, mida aastani 2013 polnud mingitel põhjustel avaldunud, aga nüüd ta tegi seda ja füüsilised seadmed saavad seda fikseerida. Veel üks avastus. Aastani 2013 teadlased teadsid ja hirmutasid meid sellega, et meie Päikesesüsteem liigub Musta Augu suunas. Novosibirski teadlased väitsid, et me läheme täiesti tundmatu energia piirkonda, mida varem polnud ja mis juhtuma saab, pole teada. Aga nüüd auku enam pole! See oli astrofüüsiline objekt ja see kadus. Meie Univerumi keskel pole enam Musta Auku. Teadlased olid jahmunud, see avastus salastati ja internetist kadusid viited kahe kuu jooksul pärast avastuse teatavakstegemist. Oli sait “Membraan”, kus teadlased publitseerisid oma leide, nüüd seda elektroonilist ajakirja enam pole. “Mustas Augus” lõpetas see oma tegevuse. :) Mis juhtus? Ilmnes, et Must Auk - see oli uks, mille meie koos teiega läbisime, ja seejärel uks sulgus. Kuid Musta Augu asemel avaldus uus objekt, see on samuti avastus teadlastele (aastal 2014) - see on Magnitar. Pulseeriv täht, mis igas suunas saadab välja (pihustab) vedelat magnetvälja. See on mingi aine, millel praegu pole nimetust (see ei ole plasma). Aine on teadlik (mõistuslik), koosneb graanulitest (piisakestest). Graanulid on väikesed, mille suurus on võrreldav elementaarosakestega, ja suured - mille suurus on võrreldav Maakera suurusega. Algul seda Magnitari kuuldi raadiosagedustel (märtsis 2014) ja hakati jälgima, mais aga nähti. Kosmiliste standardite järgi on see võimas resultaat. Tavaline on, et kas ainult kuuldakse või ainult nähakse. Osutub, et aju on valmis konkreetset informatsiooni vastu võtma. Seega - me asume nüüd Peen-mateeria esimestel astmetel, faktiliselt - Seal-Ilmas, mille puhul me teid ka õnnitleme. Sagedused on teised ja orgaanika on uus, aga see ei peaks teid hirmutama, meie kehad avanevad omas tempos, omal jõul. Aga Magnitar on löönud särama - sinises valguses (kuni maini 2014 ta seda ei teinud). Aastal 2005 avastasid teadlased-neurofüsioloogid inimese hipokampuses piirkonna, mida hakati nimetama (helesiniseks) Siniseks laiguks. Tegelikult teati seda piirkonda varemgi, kuid sellele ei pööratud tähelepanu, sest - paljugi mida inimese ajus ei leidu!
Inimese aju on oma olemuselt must kast
2014. aasta suvel lõi see sinine laik ka meie ajudes särama, meil kõigil. Hipokampus on projitseeritud Elu punktile ja juhib inimese elu Peenmateeriasse ja kõrgemale. See sinine värv on näha, kui kissitame silmi ja märkame otsekui hõbejat nimbust inimese pea kohal. See on uus organiseeritus, mis pulseerib Magnitariga samas rütmis. See on ühtne rütm, millel on baasrütm - valsitakt. Universumi baasrütm on samuti valss, erinevates versioonides, erinevates oktaavides. Oktaav, milles toimub Sinise laigu ja Magnitari esitus Universumi südames, töötab uues skaalas, lülitades sisse kolm uut oktaavi. Tuleb välja, et vesiniku uus spekter erineb oluliselt vesiniku vanast spektrist. See on ultrapunane spekter, oluliselt sügavam kui infrapunane värv. See vahemik on asunud keskmesse. Me elame ja ei taipagi, et võtame vastu muutunud energiaspektrit. Ja see muutunud informatsioon siseneb inimese teadvusse. On saabunud aeg, millest meile räägiti: te hakkate elama Peenmateriaalses maailmas, aga seal toimub kõik mõtte jõul: tahad - liigutad tooli, tahad - liigutad enda teise kohta... Paraku ei ole me veel jõudnud nii tugevasse mõttejõu kontsentratsiooni ja eneseteadvusse.
Eelnevaga seoses on alanud erinevad nähtused... Esimene põhiline muutus: halo (nimbuse) värv enne muutust oli kuldne, (näiteks nimbuste värv ikoonidel kujutatud pühakute pea ümber) ja sedagi omasid vaid Meistrid, sest ümber Maakera oli väga jäik magnetväli, mis fikseeris meie geneetilise struktuuri. Nüüd see väli ei ole enam jäik, s.t ta on alles, kuid ta on teistsugune. Ta on pehme ja õrn, ometi väga tugev. Otsekui ämblikuvõrk, mida lõhkuda püüaksid, mis aga annab järele mitte purunedes. Kuldne struktuur oli Akasha, Blavatskaja viitas sellele, nimetades Proteuseks. Nüüd see Proteus inkarneerus. Sellest on saanud meie uus närvisüsteemi, mis on täidetud Proteuse valgusega. Meie närvisüsteem muutus, me ei näe enam kolmemõõtmeliselt, meil on teistsugused silmad. Viimaseid tuhandeid aastaid enne üleminekut, vähemalt 26 000 aastat, on meie silmades olnud nn pimeala. See on nägemisnärv, mis läheb sügavale koljusse ja suleb teatud osa silmapõhjast. See pime nurk on sulgenud kolm neljandikku meie sfäärilisest nägemisest. Me ei näinud musta auku, sest aju kõrvaldas erinevad nüansid ja lõi illusiooni, et me näeme kõike. Pimeala olemasolu võimaldas meil elada 3-mõõtmelises ruumis, seda aga piiratult. See kuulus eksperimendi tingimuste hulka. Meil oli vaja õppida kõige tihedamat mateeriat ning selle ülesande me oleme täitnud. Nüüd oleme kolinud "Valgusesse", meie eksperiment viidi edukalt lõpule ja see on lubanud pimealal lahustuda ja kaduda silmast ja nüüd on avanenud ligipääs mitmemõõtmelisse nägemisvälja. Seda avastust kinnitavad teadlased üle maailma. Muutus tüümus, harkelund. Harkelund on oma olemuselt väga püha. Seda on kinnitanud nii Blavatskaja kui ka Roerich. Harknäärmes elab nüüd seesama Proteus. Siin on ta lokaliseerunud, aga hiljem pihustatakse mööda kõiki peeni närvikanaleid laiali. Kaasa töötavad nii päikese- kui ka kuumeridiaanid, ka nemad on muutunud. Ka Proteuse immuunjälgimisvõime on muutunud. Kui varem oli harknääre suhteliselt vähetähtis, formaalne, siis nüüd jälgib see inimese igat mõtet, seega on saanud ülioluliseks - osata mõelda! Mõelda enne, kui hakkad järele mõtisklema. Tõeks saab kõik ja kohe praegu, on oluline, et ka tead, miks. Järgmine muutunud organ - mandelkeha. See on aju hipokampuse piirkonnas asuv elund. Ta on muutunud teadlikuks vastuvõtjaks, tajujaks. Enne üleminekut oli see “hirmu maja”, ta juhtis limbilist süsteemi. Aga limbiline süsteem tähendab - “jookse või ründa” - samuti nagu loomadel. Nüüd on ta ümber kirjutatud raku tasandil. Ründa-või-jookse asemel hakkab tööle teadlik toimuva vastuvõtmine. Mõistlik. Mitte istuda ja väriseda, vaid mõelda: kuidas see saab olema? Praegu on kõik kättejõudmise staadiumis: ma tulen ja teen selle ära! Siin ja praegu. Meil ei ole vaja teada - kuidas seda teha, meie uus orgaanika, see teeb ise. Teil pole vaja istuda meditatsioonis, süüa taimetoitu, elate nagu ennegi ja orgaanilised muutused toimuvad. Teie kõrgem mina on andnud loa olukorda muuta, muuta teadvusseisundit. Teil pole vaja teada, kuidas see toimub. See ongi Jumalik tahe: kui me varem pidime vastutama oma tegude eest, siis nüüd - oma mõtete eest. Peaajus lahustuvad endised neuron-paketid. Kuidas see avaldub igapäevaelus? Vanemad neuronite paketid - need on harjumused, mis läksid autopiloodina meie verre, lihastesse, kõik, mis me mehaaniliselt tegime (võtsid tiku, lasid vee keetjasse, läitsid gaasi...) Kõik, millega me oleme harjunud lapsepõlvest saadik ja mida me isegi ei teadvustanud, me tegutsesime - ja isegi ei pannud tähele, et kuidas just. Nüüd tekib pseudo-mälukaotus, see tekib siis, kui isik ei mõjutu igasugustest välisteguritest. Näiteks istud rahulikult verandal või toas - ja äkki! mitte midagi ei mäleta! See toimub hetkeks, u 3-5 sekundit ja seejärel lülitute tagasi oma tavapärasesse ellu. Aga selle aja jooksul kustusid mitmed vanad, ebavajalikud teadmised. Näiteks mõned vanad lapsena läbikogetud tegemised, mida te enam ei vaja, sest need situatsioonid enam ei kordu. Energeetilises plaanis olid nad talletunud teie ajju, nüüd aju vabanes neist. Näiteks, kuidas te õppisite istuma või rääkima vms. Täna te seda mälestust enam ei vaja, ometi on see ajule suur energeetiline ballast. Pseudo-mälukaotus teeb ruumi uuele informatsioonile. Ruum täitub uue teadmisega, mingil hetkel avastan, et ma tean midagi, mida ma varem ei teadnud. Tekib “selgeltnägemine”/ selgelt-teadmine. Enne üleminekut ei olnud nii, meil oli tarvis läbida kool, omandada kogemusi, koguda teadmisi. Aga nüüd saabub kogemus otsekui kingitus, iseenesest. Praegusel momendil ei tarvitse te teada, mida te valdate, kuid ühtäkki mingis situatsioonis on see teadmine ja kogemus teis olemas. Kokku hoitakse energiat, aega, ja kes teab - mida veel... Ja te näete ühtäkki olukorda mitte ühest, vaid mitmest aspektist, mitte selleks, et kohut mõista, vaid informatsiooni mõttes. Enda jaoks on hea teada, et kui avastate selliseid pseudo-mäluauke või skleroosi-taolisi ilminguid, siis võtke seda täiesti rahulikult, sest see pole haigus, vaid planetaarne üleminek. Ja tegelikult alles selle esimene etapp. Juttkeha ajus - see on lihaste aktiivsuse teadlik koordinaator. Varem oli võimalik istuda, jalg üle põlve, ja kiigutada jalga. Üldse mitte mõelda ja muudkui edasi-tagasi kiigutada. Pärast üleminekut on seda raske teha, sest tuleb mõte: mida paganat ma seda jalga vehin!? See pole ju üldse mugav! Tulid uued ühendused ajju, muutusid aksonid, närviimpulsid samuti. Nad ei ole halvemad, nad on teistsugused. Vesinik ja prooton - see on üks ja seesama. Vesinik paikneb kõiges. On ütlemine: nafta - see on põlev vesinik. Kui panna purki veidi naftat, asetada purk päiksepaistelisele aknalauale, siis mõne aja pärast on purgis puhas vesi. Vesi on uuel, peenmateriaalsel tasandil, sarnanedes omadustelt keevale veele. Lihtsalt muutunud vesinik annab veele uue struktuuri. Vee valem oli H2O, aga nüüd see varieerub. Kui mõtted on rahulikud, veel on siis üks valem, muutub teadvus aktiivseks - võtab vesi üle teise valemi omadused. See muutus toimub imekiiresti, sama kiiresti muutub ka kogu biokeemia, raku ainevahetus muutub oluliselt. Krebsi tsükkel “sõitis” teisele poolele, Krebsi tsükkel - see on energeetiline veski, kus vajadusel vabaneb, vajadusel imendub vesinik. Aga kui vesinik on teistsugune, siis on ka biokeemia teisenenud. Arstid, muide, on seda taibanud, ja farmakoloogid löövad lärmi: farmakonid on äkitisi muutunud inimestele mürgiks! Et prooton on muutunud, on teisenenud tasakaal aatomi tuumas, nad on lihtsalt erinevad. Mitte peegelpildis, vaid teisenenud. Kui aatomituuma sümmeetria on teine, siis on tegemist otsekui uue molekulaarse ainega. Ja see kõik algas kevadel 2013. Alguses olid robustsed hinnangud - et paljugi mis!? Ja algul oli tegu üksikjuhtudega. Aga nüüd on laviin (ravimite ohvreid). “Päästku end, kes veel saab!” - on tohutu paanika ravimitööstuses. Paljud liinid on seisma pandud ja bisnis on tagajalgel. Hakkab muutuma majandus. Formaalselt muutus vesiniku aatom - aga tõmbas sellega jalad alt majandusministril. Ja on raske taibata, et sündmusi on põhjustanud kvanttasandi nihe. Tagajärjeks on ka uraani muutumine. Tal on teised isotoobid ja käitumine. Aatomijaamades on mitmed nüansid muutunud. Ei mingeid plahvatusi ega hirmulugusid, ei mingit suurenenud kiirgust. Lihtsalt uraan kaotas osa oma elujõust. Kui enne oli lõhustumisaeg 235 aastat, siis nüüd võib see toimuda isegi kahe aasta jooksul Emb-kumb - kas hakatakse sagedamini laadima või leitakse teist tüüpi kütus. Kui enne üleminekut kasutati (ja soovitati arendada) intuitsiooni, siis see oli sild 3- ja 4-mõõtmelise maailma vahel. Täna võib ta anda mitmeid vastuseid, raske võib olla otsustada, milline neist valida. Praegu on vajalik arendada sügavamat tunnetust. See on uus suhe Maailmaga. Sa väljendad oma tahet ja Universum hakkab ehitama sulle sündmuste jada, mis viib su soovi täitumisele. Küsimus on selles: kuidas seda teha? Sõnadega, ma arvan. Aju hakkab muutuma. Kaks poolt hakkavad kokku kasvama, ühinema. Muutus kandub looklevalt ühest ajupoolkerast teise, kohandades ka selle uueks ühendatud ajuks. Sel on pärlmuttervärvi helendus, mõned näevad seda silmadega, aga hästi näitab seda ka aurakaamera. Aju ei muuda mitte ainult oma kiirgust, see muutub divergentseks (= ei kasuta ainuüksi õpitud teed, vaid leiab loovalt täiesti uusi lahendeid tupikust väljumiseks). Aju saab tõeliseks insaideriks (= asjassepühendatuks, ettenägelikuks) ja see ilmutus saab toimuma siin ja praegu. See on miski jumalike kingituste reast, teisiti on seda raske seletada, sest kõik kirjeldatu langeb meile lihtsalt niisama, kamaluga. See ei toimu ei-tea-kus ei-tea-kellega, vaid just siin, teiega. Ootamatult hakkate nägema protsessi otsekui teisest küljest, mitte nii, nagu me oleme harjunud - kohut mõistes; vaid mõistes osalejate motiive, mis tekitasid konkreetse olukorra. See on selline rahulik olek ja taipamine - noh, hästi, juhtub ka nii... Poliitilised sündmused ja majandusküsimused kaotavad aktuaalsuse, sest aju annab täiesti uue perspektiivi suhtele iseenda ja loodusega. Ja selline uus suhe on ülipõnev! Te võite mõnikord haigestuda - külmavärinad või palavik. Termomeeter kaenla all näitab aga 36,6 või isegi 35,5. Kuidas nii? Olen hädine ja tatine, jõudu ei ole... Temperatuur 36,6 ei ole enam näitaja, et sul on kõik korras. Sellised lühiajalised energia tiheduse suurenemised kehas, rakkudes on vajalikud teisele tasandile üleminekuks. Sellised hüpped astmelt astmele on vajalikud, et teie organismi üleminekul mitte purustada. See on orgaanika ümberkirjutamine. Teie keha läheb teisele tasemele. Kui mingil hetkel seiskub süda, kaob pulss, hingamine vaigub - see on lühiajaline ümberlülitumine aju mitmemõõtmelisse töösse, mida esoteerikas nimetatakse tulepranaks või samathi seisundiks (India joogidest on mitmeid ülestähendusi, kus nad maeti maa alla või uputati kaevu mitmeks päevaks - hiljem aga välja tuues või kaevates osutus, et nad elasid ometi edasi). Meie keha on jäik, vastupidava struktuuriga, tänu vesiniku aatomi vähenemisele hakkab see otsekui hõrenema, liigub valguse tasemele. Seda nimetatakse - biokristalliline alus. See kristallilisus ei ole jäik - pigem nagu vesi, amorfne, suutes võtta mistahes struktuuri. Me oleme olnud vee-olendid ning selleks ka jäänud. Eelmisest sajandist on meil kaks revolutsioonilist avastust: kogu mateeria on kondenseeritud valgus ja et mateeria on juhitav inimmõistuse kaudu. See annab kinnituse kõigile esoteerilistele õpetustele. Aga nüüd me oleme õppimas mateeria juhtimist igapäevaelus. Ja see orgaanika üleminek kristallilisse olekusse või avaldunud valgusse toimub praegu ning põhiliselt valutult. Ei ole vaja muretseda südame seisatumise ega kõrgenenud temperatuuri tunde pärast, need ei halvenda teie enesetunnet, need on lihtsalt astmed uude orgaanikasse, uude vesiniku aatomi olekusse. Ja loomulikult näitab ka DNA täiesti uusi avaldumisvorme: see, mida varem peeti “prügikastiks”, on praeguseks avanud oma mitmekülgsed tahud, nüüd, kui inimene on muutunud vastuvõtlikumaks, ta meenutab oma viimaseid kehastusi otsekui eilset päeva. Mitte selles mõttes, et seal oleks midagi jamasti, lihtsalt... no-jah, oli, mis oli... See informatsioon ei koorma - oli, mis oli. 2013 a märtsis avaldati teleskoop Planck´i (India) andmed, mida koguti alates 14. maist 2009 - resultaadiks uus reaalsus. Teadlased tahtsid mõõta, kas Universum on mitmemõõtmeline. Eksperiment algas 2009. ja pidi lõppema detsembris 2012, vahetult enne üleminekut, kevadel 2013 teleskoop lülitati välja ja nulliti. Aga ta juba enne üleminekut näitas, et tumeainet on vähem, kui teadlased uskusid. Juba siis olime me surve alt vabanemas. Aga tumeaine - see on seesama Kuldne Galaktika, millest Õpetajad rääkisid: “Saabub aeg, mil te näete Kuldset Galaktikat.” See oli tõesti Kuldne Galaktika, mida nägi teleskoop. Ja kui nägi teleskoop, siis nägi ka operaator ja meie teiega internetis. Hubble´i stabiilse kosmoseteleskoobi andmete ümber käivad praegu olulised vaidlused, siin on kõne all Kõiksuse intensiivse paisumise teooria. Avaldus Kõiksuse intensiivsest paisumisest ei vasta tõele. Selgub, et Kõiksus on vähenenud. Galaktika ei page kusagile ja suur küsimus on hoopis: kas see, mis toimus, oligi Suur Pauk? Kui asuda neurofüsioloogia ja kvantgeneetika avastuste juurde, siis ilmneb paradoksaalne situatsioon, et Suurt Pauku kui seesugust pole kunagi olnudki. Oli kolmemõõtmeline illusioon, aga Maailm ise arenes hoopis teisiti. See oli meie kõigi kolmemõõtmeline kokkulepe. Aga kuna meie kõigi jumalikud struktuurid hakkavad avanema väga kiiresti, siis pole meil enam vaja mängida endisi mänge. Keset kõiki galaktikaid on kaks Kuldset Galaktikat: meie Linnutee ja Andromeeda udukogu. Teadlastel õnnestus filmida, et mingil moel on need kaks galaktikat asunud ühinema... Linnutee ja Andromeeda udukogu “varrukad” on liitunud. Veelgi enam - nad hakkasid teineteise poole liikuma kevadel 2013, kevadel 2014 nad juba puudutasid teineteist. Nüüd mõelge ise - kuidas on võimalik, et vaid ühe aasta möödumisel kaks erinevad galaktivad “kätlevad”? Muutunud on aeg, muutunud on energia, muutunud on meie taju, me muutume neiks mitmemõõtmelisteks olenditeks, millisteks me oleme loodud - koos kõigi “kõrgemate jõududega”. Toimub arvukalt avastusi seostest meie mõtlemise ja keha funktsioneerimise vahel. Näiteks on Jeruusalemma ülikoolis mitmeid avastusi seoste kohta depressiooni ja osteoporoosi vahel. Mida enam inimene istub oma depressioonis, seda enam hakkavad hõrenema tema luud. Meie aja iseloom on selline - te saate ise endale teha ravimid, just need, mida te vajate. Näiteks võtate pudeli ja valate sellesse vett - ükspuha, kas kraanivee, pühitsetud või ioniseeritud vee. Võtate paberi ja kirjutate sellele: see on minu depressiooniravim, ma taastun kiiresti. Ja panete paberi pudeli alla, pudeli aga asetate oma voodi päitsisse. Ärge unustage asja võtta kerge huumoriga! ja hommikul ärgates jooge seda vett. Vee struktuur on muutunud. Juba on läbi viidud taolisi eksperimente ning analüüsitud vee struktuuri, mis on muutunud. Toiming sõltub teadvustatud tahte sügavusest ja usust. Kõik oleneb teie lapseliku tajumeele olemasolust - mida kergemalt ja mängulisemalt te suhtute praegusesse tegelikkusse, seda kiiremini ja paremini kõik õnnestub. Ka olete kursis, et naer muudab teadvust? Kerge, lapselik naer ühineb loomisega, sel on seesama vibratsioon, see kõlab kokku sinise Magnitariga universumi keskmes. Naeru lagistamine on resoneerimine kosmosega. Olete ehk märganud, et tänavatele on ilmunud hulganisti värvitud miime? Nad löövad inimesi nende kõvakestast välja. Naeratage endale peegli ees! Sõbrunege oma peegelpildiga. Teie naeratus toodab hormooni oksütotsiin. Teie ajule on täiesti ükspuha, kas te kutsute naeru meelega esile või on teil tõepoolest lõbus. See naeratus vabastab sakraalsed protsessid, mis noorendavad teie kudesid. On kuus olulist avastust sel teemal. Varem oli oksütotsiin hormoon, mis oli vaid naistel, emaduse hormoon, mis aitas lapsel kohaneda emapiimaga, et piim oleks rinnas ja et see ei roiskuks. Me sooritasime ülemineku ning nüüd avaldub see hormoon ka meestel. Ei, meestel pole vaja ehmuda - teil pole vaja sünnitada ega isegi mitte rinnaga toita. See on tegelikult rõõmuhormoon. Seda hormooni on tänaseks uurinud ja analüüsinud paljud laboratooriumid ja nüüd nimetatakse seda kõrgema eetika ja moraali hormooniks. Vaat, mis välja tuleb - naeratate peegli ees ja te saavutate kõrgema eetika, ehk, nagu seda nimetas Roerich - elava eetika. See kaasneb vesiniku aatomi vähenemisega. Üks tegemine - aga välja tuleb - kõik. Veel mingeid uudiseid? Suundumus on planetaarsele noorenemisele... milleks naeratusega kaasneb terve biokeemiline kaskaad. Seesama kuldne või ka hõbedane nimbus, see on värvus, mis on sündinud kvarkfermionide valdkonnas, nende koostoimest. Nüüd on võimalik ühendada kõik - orgaaniline ja vaimne mõte. Varem oli küünealuses valk, mis tegeles ainult küüne uuenemisega. Tüüpiline isemajandav organ - mitte keegi ei pidanud teadma ega õpetama, aga küüned muudkui kasvasid tänu sellele valgule. Alates novembrist, detsembrist 2013 hakkas see valk aktiveeruma ja seda on hakatud leidma kõikjalt kehast: nahast, juuksekarvadest, närvivõrgustikust, kõhust. Kust ta niiviisi tekkis, mida ta kõikjal teeb? Selgus, et see valk kuulus unikaalsesse vana koodi kogumisse - inimese enesetervendamise struktuuri. Lühidalt - see on võlukepike! Ja see võlukepike aktiveerub kohtades, mida on vaja taastada või uuendada. Kui tervendamist vajab soolestiku epiderm, siis ilmub ta sinna, kui on vaja taastada aju kapillaaride mingeid nüansse, siis on ta seal. See on väga mugav asi planetaarse noorenemise seeriast. Pealegi - see on mõistuslik! Tema (mitte meie!) teab, millised nüansid organismis on ja mis uuendamist vajavad. On vaid vaja seda uut op-süsteemi usaldada. Nina võib tunda lõhna, võib tunda lõhna kuju, aga ta võib tunda ka valgust. Mitte näha valgust, vaid tunda. Ühel päeval te puutute sellega kokku. On muutunud kiirgus, on muutunud Päikese valgus, vastavalt on muutunud ka gammakiirgus. Uudiseks on, et aju võib väljastada tugevat gammakiirgust, kuid see pole hävitav, sest selle vähenenud vesinikuaatomi jaoks on gammakiirgus loomulik spekter. Aga meie koosneme sellestsamast vesinikust. Mõelge vaid - varem oli gammakiirgus meile surmas, nüüd koosneme me sellest ja tervendame end. Faktiliselt töötab meist igaühes üks mitte väga suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC). Rakkude aatomid töötavad välja ainuomase valguse. On hakanud tööle südame aju, te ikka teate, et teie südamel on aju? Sellest on varem rääkinud vaid esoteerikud, meie oleme sellesse suhtunud - ei tea, seal kusagil... kaugel... See, et on hakanud tööle südame aju, fikseeriti aastal 2012. Ta ei ole üksi, neid on kolm. Nagu Roerichi märk - kolm ringi ühes ringis. Väga mugav - võib mõtiskleda nende ajudega. Ja veel on aju kõhus, see töötab sisemiste protsessidega. Ja seda on ka arstid hakanud kasutama, kui nende medikamentoosne ravi pole olukorda parandanud. On enam arenenud arste, kes kasutavad neid avastusi taastumise heaks. Avanevad ajukoodid, mis ühendavad südame ja kõhu ajusid. Iseenesest asub aju Kõiksuse kõrgemas vibratsioonis, mida meie nimetame kunstiks. Kunst vajab muutunud teadvuse seisundit, s. t inspiratsiooni. Väga oluline on, et selle kunstiga kvantülemineku perioodil hakkab tegelema naine. Naises ilmneb tema sügavam teadmus - iidsetel aegadel nimetati seda Jumalannaks või naise jumalikkuseks. Meil on kaua aega püütud naist suunata mehelikule teele, see oli kolmemõõtmelise mateeria viis, aga nüüd me jõuame igaüks enda juurde tagasi. Algab meie sügavama olemuse ühtlustumine, loovus ja loomingulisus aitab kaasa. Ükspuha - koote, joonistate, laote telliseid, kokkate, loete, fantaseerite, kasvatate lilli - mis iganes, sealt algavad fantastilised protsessid algupäraselt suurepärase intuitsiooni taastumiseks. Ei ole saladus, et alati, kui mehed on teinud avastusi, on neil läheduses olnud naine, kes on täitnud dirigendi või antenni osa. Aga nüüd tuleb igaüks tagasi oma tegelikku kosmilisse rolli. Rakumehhanismid on muutunud, rakk on muutnud oma toimimise vormi, raku töötsükkel on teisenenud, rakus täidab vesi neuroni funktsiooni, meilt nõutakse täiesti rahulikku suhtumist toimuvasse. See ei ole tavapärane, see on metsik, aga öelge endale: See lihtsalt juhtub! ja teie aju ei lange hirmu sfääri. Aurakaamera fotol on näha südame piirkonnas valget laiku, see on otsekui lõhe kahe värvi - kollase ja rohelise vahel. S.t et avaneb aju mitmemõõtmelisus, inimese peenemate tasandite mitmemõõtmelisus. Fotolt on näha, et toimub mateeria vabanemine surve alt. Kui te pildistate ja fotol märkate laiku, kusjuures see võib olla sakraaltšakra, kurgutšakra või südametšakra piirkonnas, siis see on täitsa normaalne nähtus. Aju on hakanud teisiti tööle. Kui inimene varem nägi mitmemõõtmelist reaalsust (peenmateeriat), topiti ta vaimuhaiglasse, aga nüüd aju funktsioon avardub ning paljud on hakanud nägema mitmemõõtmelist maailma, peent reaalsust, maailma vabaneb surutisest. See muutub normiks. Nüüd on vaja mõelda mitte enne seda, kui ütled, vaid enne seda, kui mõtled, sest selle koha peal toimub materialiseerumine. Keegi võib öelda, et materialiseerub mitte meie, vaid mingi jumalik energia, meie lihtsalt juhuslikult sattusime sellesse olukorda siin... aga!!! Igal juhul meie olemegi seesama jumalik energia. Energeetilisi tšakraid on meil palju rohkem, kui 7, 12, või isegi 49, nad lähevad Galaktika keskmesse välja, ja edasi. See ongi see hetkeline materialiseerumine, et Kosmos, Kõiksus, Kõrgeim Tarkus avas meile juurdepääsu. Seda ei tee keegi teine meie eest, ainult meie teiega teeme. Mina, teie... kõik, kes väljendavad kavatsust. Sellepärast on vaja mõelda! Mõelda enne, kui järgi mõelda. Ja need, kes sellest midagi ei tea... Maailm on kvantüleminekul tegelikult jagunenud kahte leeri: on need, kes vajavad materiaalset evolutsiooni - elada asjademaailmas, vägivallas, negatiivsuses - nemad läksid teise mateeriasse. Nemad liikusid vastavuses oma teadvuse tasemega. Meie teiega seisame praegu otsekui väraval - on meie seas sihukesi, on mihukesi... On neid, kes on valinud teistsuguse tee, teistsuguse teadvuse tasandi, evolutsiooni tee. Need, kes lahkuvad, nad on jäänud kinni oma mõtetesse, nende jaoks on kõik see täielik jama, neil on lihtsam granaate loopida, kui mõelda. Neil on teistsugused tegevused ja tegemised. Aga meil on muud tegemised, läheneb füüsikalis-psühholoogiline moment - me lõpetame üksteise nägemise. See on juba alanud: juhtub, et möödume teineteisest märkamatult ja ilma mingi ebamugavustundeta. See ongi reaalsuste jagunemine - ühed paremale, teised vasakule. Need, kes valivad vaimse arengu, nemad hakkavad enne mõtlema, kui järele mõtlema. Algul kindlasti astume reha otsa, omandame kogemusi. Kuidas kasutada jumalikku võimekust? Alustuseks - lihtsalt teadmiseks võtta. Laadige vett, selle asemel et tarvitada ravimeid. Näiteks rakkus kandadel või soolatüügastel. Liigeste puhastamiseks. Kirjutada lehekesele, asetada see klaasi vee alla, voodipäitsisse ning hommikul ära juua. Nii tegi Alan Tšumak, aga nüüd on see jõukohane kõigile. On olemas maagiline fraas - MINU REAALSUSES ÕNNESTUB KÕIK! (Öelge oma soov) kergelt ja nõtkelt! See pole afirmatsioon, seda pole vaja pidevalt korrutada, kõik on lihtne ja kiire, öeldud, teiste tegemiste juurde asutud. Peamine - on vaja tõesti tunnetada läbi see, mida ütlete, õppida usaldama Kõiksust. Ja alustada võib igapäevaelust - öelda näiteks prussakatele - hüvasti! Minu reaalsuses ei ole prussakaid! Seda saab kasutada suhetes lastega, enesetunde parandamiseks, ametiasutustes, liikluses, informatsiooni saamiseks, vajaliku ostu tegemiseks... Eksperimenteerige! Artikli autor on Valentina Mironova, biofüüsik. Töötanud Vene kosmosekeskuses 20 aastat, eriala - salastatud avastused. Tõlkinud Viiu Männik,

Esmaspäev, 15. detsember 2014

Paradise lost

Paradise lost: Hipide pagulaslaager


Vahel on mul meeles mõlkunud soov olla kuskil lahedas hipilaagris. Leidsin sellega seonduva hea teksti ja mõtlesin siia tõlkida. Vabandust, kui liiga puine tundub, originaali näete SIIT.

TÕLGE:



Ma tahaksin rääkida ühest kohast, mille kutsuti Taylor Camp. Troopilisest ookeaniäärsest utoopiast ilma reegliteta, poliitikata ja ilma maksmist vajavate arveteta.
Mitteriiklik igas mõttes, riietumise poolest vaba ja kus otsustamine põhines „vibratsioonidel“ -  See oli äärmuslik hipifantaasia.





Taylor Camp algas 1969 aastal, kui 13 hipit otsisid pagulust Ameerikas toimuvate ülikooli-mässude ja politsei vägivalla eest. Kodudest lahkununa jõudsid nad Kauaisse Havail, mis oli tol ajal väga kauge ja rikkumata maanurk vaid mõne üksiku valgusfooriga saarel.



„Me olime haaratud sõjavastasesse liikumisse ja Berkeley oli plahvatamas. Olime valiku ees, kas haarata relv või lahkuda“, meenutab Sandra Schaub, kes oli koos oma mehe Victoriga üks laagri asutajatest. „Niisiis, me otsustasime minna Euroopasse ja läksime: Oh, mida, me pole kunagi olnud Havail, me läheme sinna ja siis Aasiasse ja Euroopasse... Meil ei olnud mingit aimu sellest, mida me teeme“.

Vaesed, kodutud ja standartsetest eluviisidest mittehuvitatud  - ei läinud palju aega, kui hipide hõim koos lastega sattus hulkurluse eest vanglasse. Aga ootamatult tuli appi üks Hollywoody nimi.
Howard Taylor, Elizabeth Taylori vend, kes oli saare resident, ostis nad kautsjoni vastu välja ja pakkus rendivaba elamist oma maatükil, mis oli saare üks ilusamaid kohti, kus puutumata dzungel andis teed kristallselgelt sinisele lahele.





Seal ei olnud elektrit ega mingeid mugavusi ja Howard jättis nad sinna. Ühiskonna heidikud alustasid bambusest, ehitusjäätmetest ja utiiltoorainest rannaäärsete puu otsas asuvate majakeste ehitamist. „Lillelapsed“ elasid välja oma utoopilisi unistusi ilma piirangute ja järelvaatuseta.




Nad elasid sellest, mida maa andis ja kalastasid ning värbasid meediku ja ämmaemanda. Lapsed käisid koolis ja said isegi kasutada koolibussi, kui laagrielanikud veensid bussijuhti nende juurest läbi sõitma. Sõnum külast levis laialt ja kaugele ning järjest rohkem hipisid, surfareid ja vaevatud Vietnami Sõja veterane saabus, et alustada uut elu valitsuseta rannakommuunis.








Jätkub...

Pühapäev, 26. oktoober 2014

Emma eluviis



Lääne-Walesis elab üks naine juba 13 aastat omapärast elu. LOE SIIT. Ta andis oma mägedes asuvale kodule nime Tir Ysbrydol (spirit land). Kasvatades endale ise toitu, peab ta kolme kitse, seitset kana ja kahte hobust. Vett saab lähedalaasuvast ojast, poodi külastab haruharva.
Ta ise ütleb: "Nii ma tahangi elada. Selline elustiil pakub mulle õnne- ja rahutunnet ning on minu ideaalseks koduks." Emma soovib lihtsat elu.

58-aastane Oxfordi haridusega Emma oma elektriühenduseta iseehitatud onnis:



Laupäev, 25. oktoober 2014

Hirm ja vägi

Sattusin FB-s vaidlema, ehk mõtteid vahetama ühe naisega, kes proovis kõiki asju seletada "hirmuga". See hirmuteooria on jah selline, et annab luua terve maailmapildi ja selgitada palju asju. Näiteks võib igasuguse ebameeldiva situatsiooni vältimist nimetada hirmuks. Kuid ikkagi peaks selles teoorias kahtlema, sest:

See, mida naine nimetas hirmuks ja päris hirm tekitavad meie kehas võrdlemisi erinevaid kemikaale. Olulise hirmu ja paanika puhul on kokteil nii kange, et ei kesta oluliselt üle 20 minuti. Siis peab midagi muutuma.

Pigem võiks "hirmuks" nimetatu puhul kasutada sõna "ellujäämisinstinkt". Miks? Pange tähele vahet - hirm oleks nagu negatiivne asi, kuid ellujäämisinstinkt nagu ei oleks. Sõna "hirm" kasutamine on meelevaldne ja sisaldab soovi anda mingis kontekstis ellujäämisinstinktile negatiivne varjund. Seega püüab hirmuteooria kasutaja anda kellegi käitumisele hinnangut, enamasti siis negatiivset. Isegi "tülgastus" on parem sõna, sest näiteks solgi suhtes ei tunne me hirmu vaid pigem tülgastust ja see on loomulik reaktsioon ning selles mõttes mitte eriti halb. Ei saa ju kedagi halvaks pidada, kui ta tülgastust tunneb asjade suhtes, mis seda loomulikult tekitavad.

Tundub veider, et nii lihtsa asja puhul vaevusin kirjutama. Aga ringi vaadates ja kuulates märkan väga palju sellist sõnadega manipuleerimist. Eesmärk on anda hinnanguid ja seeläbi teisi kontrollida, mis ei klapi vaba valiku põhimõttega.

Esoteerilisest küljest asja vaadates. Sõnal on jõud. Kui sõna energiale anda negatiivne väljendus, siis võib see energia halba teha. Ega ilmaasjata vägisõnade tarvitamist halvaks pole peetud. Sõnadest tekivad kujundid ja mustrid, mis meid mõjutavad. Kui sõnale (ja sellega ka kujundile) "hirm" pidevalt energiat anda, siis saab see järjest rohkem võimu.
Mõnikord soovitatakse isegi tavalisemaid sõnu vältida, et need kahju ei teeks. Näiteks võib lugeda SIIT

Sellise pika vinnaga hirmu võib vahel unustada ja seda uuesti kohates on vahest asjaolud muutunud ja hirmu allikas pole nii hirmus. Enamus inimesi teab, et nad on surelikud ja et surm saabub täiesti vältimatult kõigi jaoks... kuid nad suudavad selle hirmu "unustada" ja lõbutseda ning naerdes elu nautida.
Palju oleneb ka suhtumisest. Mõnda asja saab võtta pigem väljakutsena. Kogenud võitlejad oskavad hirmu ja ärevuse tunnet isegi nautida.

E. Tolle soovitab oma valukeha vaadelda, mis ei ole küll kindlasti "unustamine" vaid just tähelepanu pööramine. Energia järgneb teatavasti tähelepanule ja seda jälgimist valesti tehes võib hoopis kahju saada. Kui jälgides ei suudeta võtta vaatleja positsiooni ja säilitada täielikku neutraalsust, siis võib kogemata valukehale (ja hirmule) just väge juurde anda.

Ma pole päris kindel, kuid tundub, et üheks hirmu vastandiks on armastus. Armastus on üldse ju universaalne positiivne vägi (kahjuks annan ka hinnangu). Samas ei oska ma öelda, kui palju siiski on meie hulgas neid, kes suudaksid oma hirmusid armastusega vaadelda ja sellega nende jõudu vähendada. Kui isegi see jõu vähendamise kavatsus on juba neutraalsusest väljas ja seega teenib rohkem valukeha, kui vaatleja huve. Kas tõesti peaks siis oma "hirmusid" ja valusid hoopis armastama?! Kas selline vaimne masohhism annab vabaduse? Peen värk, ma ütleksin... ja kitsas tee.

Jah, ja hirmu vastand peaks ju tegelikult olema julgus. Julge on see, kes ei tunne hirmu. Vapper on see, kes tunneb hirmu, kuid läheb sellele vastu. Et olla julge, tuleb vist esmalt olla vapper?!
Hmm... ja lugesin nüüd hiljuti Rahuleidja blogi, kus ta ühes augustikuu postituses leiab ka, et hirmudele ei tohiks liigselt energiat anda. Ehkki jah, ta on muudes kirjutistes sageli hirmuteooriasse rippuma jäänud - see on tõesti mugav viis asju selgitada, kuid annab ilmselt tagasilöögi suurendatud hirmu VÄE kaudu.
.

Esmaspäev, 5. mai 2014

Põgenemine

Selline tekst....
allikas: http://ekspress.delfi.ee/news/kranaat/kranaat-india-guru-sokinouanded.d?id=68574409

TURUNDUSSPETSIALIST: Hinges on tühi tunne, ma pole kindel, kas ma olen ikka õigel teel? Milleks kõik see rapsimine? Kas ma peaksin jätma oma mehe maha ja minema Aasiasse valgustust otsima?
Baba Muhhaa: Sul on vist liiga palju vaba aega, et sa selliste asjade peale mõtled. Soovitan mehe mahajätmise asemel temaga laps saada, väike väänik vabastab sind kohe peale sündimist vaba aja probleemist ja ei jäta energiat, et lollustele mõelda.
Enne seda soovitan ära teha juhiload, Tallinna liikluse õppimine Maarjamaa parimate autokooliõpetajate juhendamisel pakub vähemalt sama teravaid elamusi kui mõni India suurlinn.

:)
See on küll Kranaat, aga samas nii tõsi. Mulle tundub, et probleemide eest ei saa alati põgeneda ja valgustust otsida. Hirmus palju (keskea)kriisis naisi lippab sinna Bali saarele... miks?!?! Mustrid ja olukordadega toimetulemise või mittetoimetulemise harjumused on ju väga suure inertsiga. Neid asju ei saa lihtsalt keskkonna muutmisega lahendada.
Tegelikult saab ka siin, kohapeal muutuda ja kui selle muutuse võimendamiseks minnakse siiski kuskile eemale mõneks ajaks, siis on asjal hoopis teine point. Kuid alati on tagasi tulles võimalik samasse auku langeda ja see on äraminemise üheks suureks ohuks.


Teisipäev, 21. jaanuar 2014

Alastiolemisest



Nicola Jane Hobbs on joogatreener, kellel oli keeruline noorus. Kui ta oli 19 aastat vana, elas ta läbi surmalähedase kogemuse, sest anoreksia tõttu oli ta kehakaal langenud kõigest 25 kilogrammile. Kuid viis aastat hiljem oli ta oma kaalu kahekordistanud ning õppinud leidma oma minevikust ja kogetust jõudu. Nüüd leiab naine, et on teinud rahu enda ja oma kehaga: hiljuti osales ta alasti fotosessioonil, mis oli tema sõnul ta elu kõige vabastavam ja jõudu andvam kogemus, mis võimaldab tal nüüd jagada alasti olemise võlu ka teiste inimestega. Nicola kutsub inimesi üles olema rohkem alasti ning enda keha tõeliselt vaatama.

Nicola sõnul võtab tervenemine, muutumine ja kasvamine aega ning selleks, et olla piisavalt tugev, terve ja julge, et olla suuteline vaatama end alasti (ja osaleda alasti fotosessioonil) läheb vaja aastaid eneseteadlikkust, -distsipliini, -armastust ja endaga leppimist. Aga kui sinna jõuda, võib alasti olemises leida palju rikastavat.
  • Alasti olles räägib sinu keha sinu lugu. Kui sa õpid oma keha tundma, oled ise oma loo jutustaja ning seega on sul võime ka selle loo lõpp kirjutada.
  • Alasti olles võtad ennast lõpuni omaks. Heites seljast kõik oma riided, heidad kõrvale ka kujutluse sellest, milline sa proovid nende abil olla. Alasti oled sa täielikult sina ise. Sõna alasti (inglise keeles naked) tuleb vanainglise sõnast “nacod”, mis tähendab paljast, katmata (inglise keeles bare). Sõna “bare” etümüloogia viib tagasi tähenduseni “endas täielik”. See iseloomustab alasti olemise jõudu – see paneb sind nägema, et sa oled täiuslik, et sa oled sina ise ning sul on eneses võim teha kõike ja olla see, kes sa tahad.
  • Alasti olles koged haavatavust. USA sotsiaalteadlase Brené Browni uurimuse järgi on alasti olemine haavatavuse võrdkuju. Alasti olemine muudab meid haavatavaks ning see annab meile julgust võtta vastu väljakutseid, lasta teistel tõelist sind näha ning elada elu otse oma südamest.
  • Alasti olemine heidab kõrvale maailmale peale surutud iluideaali. Kõik inimesed on erinevad ning on selge, et keegi ei näe päriselt välja nagu fototöötlusega üles vuntsitud modellid klantsajakirjade kaantel. Alasti võttes ning oma kehaga rahul olles viskad kinda ühiskonnale, mis käsib sul kindlat moodi välja näha või käituda.
  • Alasti võttes annad endale vabaduse. Kuigi me kipume kulutama riietele suuri summasid, toimuvad meie elu parimad hetked ilma nendeta. Nendes hetkedes oleme me tõeliselt vabad, suutelised vaatama oma hirmudele otsa ning me vabastame ennast füüsiliselt, emotsionaalselt ja ka vaimselt.

Alasti magamise hüved
Tasub ka meeles pidada, et alasti magamisel on mitmeid hüvesid. Loodusravi arst Natasha Turner tõi Huffington Postis välja põhjuseid, miks tasub alasti magada.
  • Alasti magamine hoiab sind kauem nooremana. Magamise ajal toimub inimeste kehas loomulik jahtumine, kuid liiga soe tuba võib seda takistada. Toas, kus on üle 21 kraadi Celsiuse sooja, võib melatoniini, vananemist takistavate hormoonide ja kasvuhormoonide vallandumine olla häiritud. Kui me magame täielikus pimeduses, vabaneb melatoniini, mis vallandab väga kerge, kuid kriitilise jahtumise kehas. Kui kehatemperatuur langeb, vabaneb kasvuhormoon, mis aitab kehal taastuda.
  • Ütlus “uni on parim ravim” peab paika: korralik uni võib parandada füüsilist võimekust ning langetada vererõhku ja liiga kõrget pulssi. Magamise ajal vabanev kasvuhormoon mõjutab aga praktiliselt igat keharakku – see on muu hulgas hädavajalik kudede parandamiseks, lihaste kasvamiseks ja ka luude tiheduseks. Warwicki ülikooli uurijate sõnul on öösiti vähem kui kuus tundi magavatel inimestel kolm korda suurem risk haigestuda suhkru- ning südamehaigustesse. Samuti tekitab mittepiisav unekogus kortisooli ja näljahormoonide vohamist, mis põhjustab insuliini koguse suurenemist. Vähese une puhul vähenevad ka rasva põletavate ja isu kontrollivate hormoonide kogused.
  • Alasti magamine aitab kauem magada ja seega hoida madalamaid kortisooli koguseid. Ühes Hollandi uurimuses panid uurijad katsealustele selga erilised termoriided, mis vähendasid nende kehatemperatuuri vähem kui ühe kraadi võrra, ilma et keha sügavamad kihid oleks jahtunud. Selle tulemusena ei ärganud inimesed öösiti nii tihti üles ning sügava une staadiumides veedetud aeg suurenes. Piisavalt pikk uni aga aitab meil ärgata hetkel, kui meil on madalam kortisooli tase.
  • Ajavahemikus 22–02 puhkab keha kõige sügavamalt ning kortisooli tase on kõige madalam. Kella kahest hakkavad aga neerupealised tootma kortisooli järgmise päeva tarbeks ning kella 4–6 ajal on selle tase kõige kõrgem. Öödel, kus ei saada piisavalt und, ärgatakse ebanormaalselt kõrge kortisooli tasemega ja see sütitab isu (eriti “lohutustoitude” – muffinid, küpsised jms – järele) ning viib ülesöömise kalduvuse, suurenenud ärevuse ja pingeteni, ühtlasi suurendab kõhule ladestuva rasva kogust. Kõrge kortisooli tase nõrgestab ka keha immuunsüsteemi, tõstab vererõhku ning kolesterooli taset, häirib unemustrit, alandab libiidot, suurendab suhkru ja süsivesikute isu. See aitab kaasa ka üldisele hormonaalsele tasakaalutusele ning haigustele nagu PMS, viljatus, kilpnäärme probleemid ning ebanormaalne veresuhkru tase.
  • Alasti magamine suurendab oksütotsiini tootmist. Kui sina ja su partner magate alasti, võite mõlemad saada kasu sellest hormoonist. Oksütotsiini tootmise suurenemiseks on vaja naha kontakti nahaga (kaisutamine, massaaž, vahekord) ja see aitab vähendada stressi ja depressiooni, võideldes kortisooli halbade mõjudega. Oksütotsiin vähendab ka vererõhku, parandab sooletegevust ning vähendab soolestiku põletikulisust.


Allikas: Telegram

Laupäev, 4. jaanuar 2014

Hipibuss

Millega me nüüd siis sõitma hakkame?!

Volkswagen peatab 1960. aastate lõpus hipide sõidukina kuulsust kogunud väikebussi Kleinbus tootmise.
Volkswagen Kleinbusi tootmise on Brasiilias ühtejärge toodetud 56 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultusbussi tootmisele teevad lõpu aastavahetusel karmistuvad turvanõuded.

Esimene Kleinbus toodeti 1949. aastal Saksamaal. Tegu oli Volkswageni teise mudeliga sama kuulsa sõiduauto ehk "Põrnika" järel.