Külgetõmbeseaduse
alused (minu tõlge).
Külgetõmbeseadus on üks kõige põhilisem universumi seaduste
hulgas. Jättes seljataha isegi teaduses tuntud ja kasutatud gravitatsiooni ja
kiiruse, on külgetõmbeseadus aluseks sellele, kes SINA oled.
Neile, kes ei tunne teadvuslikku mõtlemist, on arusaam
sellest, et mõtted loovad reaalsuse, sama veider nagu läbi linna sööstev
tähniline leopard. Mingi hullu mõistena, New Age petuskeemina ja isegi
ebareaalse mõtteväänamisena, ei ole külgetõmbeseadus tegelikult sugugi uus
idee.
See, pigem põhjapanev kontseptsioon, on olnud olemas juba
mitmete ajastute vältel, olles tihti varjatud laiemate masside eest nende
poolt, kes on huvitatud teadlikkuse piiramisest.
Neile, kes on varem külgetõmbeseaduse mõistega kokku
puutunud, võib antud kirjutis tunduda mälu värskendavana ja täiendavana. Külgetõmbeseaduse idee ei ole neile uus, vaid rohkem meeldetuletus sellest, mida nad juba teavad.
Astrofüüsik Dr. Neil DeGrasse Tysonilt küsiti, et mis on kõige
jahmatamapanev fakt universumist, mida ta teab. Vastus on siin:
„Kui ma vaatan üles öötaevasse, siis ma tean, et jah, me
asume universumis, me oleme osa universumist. Kuid ilmselt tähtsam, kui need
kaks fakti, on arusaamine sellest, et universum on meis endis. Seda arusaama
arvestades - mitmed inimesed tunnevad end väikestena, sest nad ongi väikesed ja
universum on suur. Kuid mina tunnen ennast suurena, sest minu aatomid tulid
neilt tähtedelt.“
Meie mõtted loovad tõepoolest reaalsuse. Mõtted on energia
vorm, mis on ette saadetud ja mis ükskord avalduvad mateeriana. Mõtted määravad
meie sõnaliste väljenduste tulemuse. Rahaasjadest terviseni, suhetest
keskkonnani. Tegelikult ei ole meie elus ühtegi osa, mis ei oleks mõtetest
mõjutatud.
„Sinu ettekujutusvõime on eelvaade sinu ellu tulevatest
vaatamisväärsustest“ - Albert Einstein.
„Minu generatsiooni suurim avastus on see, et inimesed
suudavad muuta oma elu, muutes oma meele hoiakuid.“ – William James
„ Kõik koosneb energiast. Seadista oma soovitud reaalsuse
sagedus ja sa ei saa sinna midagi parata, et saadki selle reaalsuse. See ei saa
olla mitte kuidagi teisiti. See ei ole filosoofia vaid füüsika.“ – Albert
Einstein/Bashar (vaieldav).
Enamik meist on õppinud lohakateks mõtlejateks. Me tardume,
kui meid tabab mure või hirm. Me usume, et me oleme olude ohvrid. Kui meie
mõtted jäävad negatiivseteks või on peamiselt teadvustamata, siis ahvatleme
vaikimisi negatiivsust. Me oleme jahmunud, kui meid tabab raske haigus, satume
autoõnnetusse või kannatame finantskriisi käes. Meie märkamatult mõeldud mõtted
on kõige selle põhjustajaks.
Külgetõmbeseaduse järgi on mõtete suunamise võime juhtivaks
jõuks. Täielik ja puhas ühele mõttele keskendumine kasvõi lühikeseks ajaks saab
stardipunktiks. Kui sellega harjuda, muutub mõtetele keskendumine lihtsamaks ja
efektiivsemaks.
Sõnad ei loe palju, kuid emotsioon sõnade taga loeb.
Universum põhineb vibratsioonidel. Kõik on esiteks vibratsioon ja seejärel
mateeria. Kui sa tunned mõttele keskendudes kinnitavat emotsiooni, siis oled
tekitamas jõulist muutust. Öeldakse, et täielik positiivsele emotsioonile
keskendumine on võrdne 2000-tunnise tegevusega. Paljud inimesed satuvad
probleemi otsa, kus nad väliselt teesklevad ennast positiivseteks, kuid
sisemiselt vibreerivad negatiivselt. Nad ei pruugi endale isegi teadvustada,
mida nad tegelikult sellega teevad.
Külgetõmbeseadus on nii võimas, et ta käib üle kõigist
teistest universumi seadustest. See ei katke kunagi ja toimib alati, ületades
teaduse, viirused, bakterid, haigusetekitajad, parasiidid, ebaõnne,
loodusõnnetused, pärilikkuse, geneetika, juhused, võimalused, halva toidu,
liigse suhkru, astroloogia, numeroloogia, teelehed ja psühholoogia. Külgetõmbeseaduse
ees ei ole juhuslikkust ja statistika muutub mõttetuks.
Miski ei juhtu kogemata. Meie mõtted loovad tõesti
reaalsuse. Universumis on kaks peamist jõudu – lubamine ja vastupanu. Kui sinu
mõte ei ole veel realiseerunud, siis on põhjuseks, et avaldad ise vastupanu.
Kuidas see toimub? Kujutle, et juhid autot ja vajutad korraga gaasipedaalile ja
pidurile. Auto võib isegi edasi liikuda, kuid läbi tugeva vastupanu, rääkimata
pidurite kahjustamisest. Paljud inimesed pettuvad ja ei usu oma mõttejõusse,
sest nad on alateadlikult asetanud oma soovide ette tugeva vastupanu. Pettumus
suunab sind veelgi rohkem negatiivsete mõtete poole ja loob usaldamatust
külgetõmbeseaduse suhtes.
Oletame, et soovid saada rohkem raha. See on positiivselt
mõtlemise avaldus. Sa oled lubamise ja loomise olekus. Sa võid hakata muretsema
selle pärast, kui keeruline on kõike seda raha omada. Sa kujutled, et sa ei
tea, kuidas sellega hakkama saada. Teised võivad oma osa tahta ja sa pead neile
„ei“ ütlema. Nüüd oledki juba vastupanu olekus. Sinu jalg pressib tugevalt
piduripedaali sinu „vibratsioonilises maailmas“.
Hinnanguid andes oled samuti vastupanu seisundis. Kujutle, et
soovid endale kallist uut autot aga sul on eelarvamused nende suhtes, kes
endale sellist autot lubada saavad. Sellised hinnangud viivad su vastupanu
seisundisse. Kujutle, et soovid endale lihtsat elu, kus sa ei peaks
hakkamasaamiseks nii kõvasti tööd tegema. Sa hoiad ennast tegelikult vastupanu
seisundis, kui mõistad ikkagi hukka need inimesed, kellel on juba selline elu.
Sa ei saa kuuluda klubisse, kui põlgad seal olevaid liikmeid. Kui tahad oma
soovide realiseerumist, siis pead olema sobivas vibratsioonis. Hinnangute
andmise olekus kõlkudes tõukad oma soove endast eemale.
Kes sa tegelikult oled? Suurepärane loeng Alan Wattsilt,
Briti filosoofilt, kirjanikult ja kõnelejalt. Ta kirjutas üle 25 raamatu,
arvukalt artikleid sellistel teemadel nagu isiklik identiteet, reaalsuse
tõeline olemus, kõrgem teadvuslikkus, elu mõte.
Teadvuslikkuse 4
tasandit.
Teadvuslikkusel on 4 tasandit. Enamus inimesi ei välju
kunagi esimeselt tasandilt ja on sunnitud kannatama selles iseenda poolt loodud
sisemaailma-põrgus.
- Teadvustama mitteteadvuslikkus. Selles seisundis ei ole sa isegi teadlik sellest, et oled mitteteadvuslikkuses. Sa kutsud kiires rütmis negatiivseid asju oma ellu, nagu oleksid loonud allamäge veereva negatiivsuse palli. Miski pole kunagi sinu viga ja otsid alati kedagi, keda süüdistada.
- Teadvustatud mitteteadvuslikkus. Siin oled teadlik oma negatiivsest mõtlemisest ja tagajärgedest, mida see kaasa toob. Sa märkad oma negatiivset mustrit ja seda, mida enda poole kutsud. See ei pruugi sulle meeldida, kuid oled võtnud ise vastutuse.
- Teadlik teadvuslikkus. Sa otsustad tahtlikult keskenduda täielikult ja positiivselt millelelgi ja kõrvaldad kogu vastupanu selle juhtumise eest. Ja ongi kindel, et kõik juhtubki. Sinu looming on midagi sama lihtsat nagu vaba parkimiskoha tekkimise kujutlemine kaubanduskeskuse juures. Sa kavatsesid seda tahtlikult, lubasid sellel juhtuda ja tunnistad selle saabumist.
- Teadvustamata teadvuslikkus. Kui sa jõuad sellesse punkti, siis ei pea sa nii kõvasti vaeva nägema, et oma elu sündmusi luua. Sa usud sellesse, kuidas mõistuse mäng toimib ja veedad iga päev teadvustatult aega, et oma meelt tähtsustada. Uus looming tuleb su juurde kergelt ja kiirelt. Sa oled loonud positiivse energia palli, mis jätkab sinu kasuks veeremist. Inimesed kutsuvad sind õnneseeneks.
Meel ei ole aju.
Teadus ja ratsionaalne kogukond on kulutanud ebaharilikult
palju raha ja aega, et uurida aju. Nende uskumine ütleb, et aju on ülim osa
selles, mis me oleme. Nad ütlevad, et aju kontrollib kõike. Mõistus, tuginedes
teadusele, on üks aju funktsioonidest. See on sarnane uskumisele, et aju toodab
läbi näärmete süsteemi hormoone, tekitab elektrilisi impulsse läbi vastavate
süsteemide ja omab veel mitmeid muid funktsioone. Teadlased räägivad meile, et
aju on kõige tähtsam organ ja mõistus on lihtsalt ajutegevus.
Miski ei saaks tõest kaugemal olla. Reaalsus on see, et
teadlastel ning ratsionaalsetel isikutel on see arusaamine tagurpidi. Mõistus
on palju suurem, kui aju. Mõistus ei asu ajus, vaid läbib aju. Mõistus võib pääseda
kõige väiksemasse rakku, reisida tulevikku või läbida tuhandeid kilomeetreid
tühjust. Kas oled kunagi kuulnud kellestki, kes on ravimatult haige ja õpib,
kuidas keskenduda oma meelega ja ravida oma keha. Seda juhtub iga päev. Kui
suunad oma mõtted tädi Alice peale, kes on sadade kilomeetrite kaugusel ning
järgmine juhtumine on telefonikõne temalt, siis ei teinud seda sinu aju. Meel,
mis rändas kehast välja, jõudis kohale, et luua ühendus.
Imed hakkavad juhtuma isegi kiiremas tempos, kui me loobume
aju, kui organi uurimisest ja õpime keskenduma oma meelele. Teadlased ja
aju-uurijad on avastamise tipust kaugel. Meelt ei saa uurida mikroskoobi all.
X-Ray, MRI või CAT skanneerimise abil.
Meele kasutamine reaalsuse loomiseks on tegelikult lihtne
tehnika. Esiteks, tähtsusta oma mõtted. Enamik inimesi raputab oma mõtted
vähetähtsatena maha. Nad jäävad sageli kinni, mõeldes ühtesid ja samu
negatiivseid mõtteid kogu päeva ning ei märka seda sidet, mille nad loovad oma
mõtlemise ja elusündmuste vahele.
Kolm viisi, kuidas
reaalsust peibutada.
- Otsene küsimine.
Sa oled pahane, et sul on vana
ülesklopsitud auto ja iga päev kuulutad sa, kuidas seda autot põlgad ja loodad
iga päev, et keegi sõidaks sellele otsa, et pääseksid vaevast. Ühel päeval
oledki liiklusõnnetuses, kus su auto hävineb. Sa oled üllatunud, kui see
juhtub, muutud kurjaks ja süüdistavaks. Sa usud kogus hingest, et see oli teise
juhi viga, kes ei olnud piisavalt tähelepanelik.
- Hirm.
Võibolla oled lugenud lugusid
sellest, kuidas kiskjaid peibutab hirm, mistõttu ei tohi nendega kohtudes hirmu
välja näidata või põgeneda. Külgetõmbeseadus toimib väga sarnaselt. Kui sa oled
hirmul, et saad mingi halva haiguse, siis tõmbad seda tegelikult ligi. Kui
kardad finantskriisi, siis tegelikult peibutad ise seda enda juurde. Ükskõik,
mida sa kardad, saab see sinu hirmu läbi ainult parema võimaluse sinuni
jõudmiseks. Nii juhtub sellepärast, et su mõtted on nagu magnetid, olgu nad
siis positiivsed või negatiivsed.
- Vibratsiooniline seadistus.
Emotsionaalne häälestumine on
peibutamise juures oluline. Kujutledes, et lahkud kodust ohvri meeleolus, oled
ikkagi üllatunud, kui endale kohvi peale ajad? See sündmus juhtub vaid
seetõttu, et kattub lihtsalt sagedusega, mida juba koged. Nagu meelitades
sarnast enda juurde. Negatiivne vibratsioon toob sinu juurde rohkem
negatiivsust ja positiivne vibratsioon toob rohkem positiivseid tagajärgi.
Mentaalne
ülekaalulisus.
Kujutle korraks, missugune oleks elu, kui kaaluksid 200kg.
Kuidas oleks lennata lennukiga, käia trepist üles-alla ja üritada WC-d
kasutada.
Enamik inimesi on sellises 200kg ülekaalus oma mõistuses.
Nende mõistus on vormist väljas ja täidetud vaevuste ning süüdistustega. Nad
keelduvad tunnistamast, et neil on probleem (nagu paljude vaimuhaiguste puhul)
ja ei võta midagi ette olukorra muutmiseks. Kui sul oleks füüsilise kehaga
probleeme, siis hakkaksid sa tasapisi midagi ette võtma, tehes väikesi muutusi
oma elus (toidu valik, liikumisprogramm jne). Mentaalne trimmimine ei ole
sellest erinev. Alusta kasvõi kujutlemisest, et kõik fooride tuled lähevad
roheliseks, kui autoga sõidad või et poe juures on alati ideaalne parkimiskoht.
Väikesed sammud loovad suure muutuse.
Süüdistamine.
Kui ma saaksin inglise keelest kaks sõna ära kaotada, siis
need oleksid „victim“ (ohver) ja „survivor“ (ellujääja). Neid jõulisi sõnu
kuuleb ikka ja jälle meediast, toetusgruppidelt ja ka harilikelt inimestelt.
Need kaks seisundit saavad eksisteerida ainult teadvustamata
mitteteadvuslikkuse puhul. Nii saab olla nimetatud vaid isik, kes ei ole
teadlik oma mõtetest ega kaosest, mida ta enda juurde kutsub.
Tegelikult ei ole olemas ohvreid ega ellujääjaid. On olemas
vaid teadlikult valijad või mitteteadlikult valijad. Kui sinust saab
mitteteadlik valija, siis jääd sa sageli süüdistamise olekusse. See juhtub
siis, kui sa usud, et alati on keegi teine süüdi, kui su elu läheb kehvasti.
Näiteks jätkavad inimesed kehva majanduse süüdistamist, kui nad ei ole
rahaliselt edukad. Ometi on päris mitmeid, kellel läheb hästi sellessamas
kehvas majanduses. Väga tihti ütlevad need edukad inimesed, et nad ei ole
kuidagi huvitatud puudusele häälestatud õpetlaste esinemiste kuulamisest vaid
valivad ise oma raja heaolu saavutamiseks. Nad valivad teadlikult uue tee
mõtlemiseks ja läbi selle ka eduka eluviisi. Ühtlasi ütlevad nad, et ei kavatse
osaleda majanduslanguses. Süüdistustesse jäämine on lihtsalt üks võimalus
öelda, et sa pole vastutav oma mõtete eest.
Sabotaaz
Miks peaks keegi tahtlikult valima hirmsa haiguse või halvad
asjad endaga juhtuma? See on väljakutsuv küsimus paljude jaoks, et aru saada.
Vastus on väga lihtne: Meis kõigis on üks vastutöötamisest tardunud osa. Mitte
kõik ei taha tunda ennast hästi või olla terved. Enamus inimesi kulutab suure
osa aega ja mõtteid vastutöötamisele ja tulemus on näha. Sa oled võibolla
kuulnud ütlust: Kui sa otsid hädasid, siis hädad leiavad su üles.
Lapsevanemad teavad hästi, kuidas vastutöötamine toimib. Nii
mõnelgi korral ilmutavad lapsed külmatunnet või haigust, et mitte minna kooli
või sugulastele külla. Laste mõtted on piisavalt tugevad muutmaks füüsilist
keha, et laps saaks põgeneda situatsiooni eest, mida ta ei suuda ohjata
(kontrolltöö, konflikt vms.).
Täiskasvanutena jätkavad jõulised mõtted meie elu
saboteerimist, ainult nende väljund on sageli võimsam. Kui tuua näiteks
rahalised raskused, siis edu puudumise korral selles valdkonnas keskenduvad
meie mõtted edu saboteerimisele. Sa panustad vastutöötamisele, kui peamisele
asjale elus. Millegipärast arvad sa ekslikult, et saad läbi vastutöötamise
mingisugust kasu, nagu haige laps, kes ei pea kooli minema.
Näiteks tekitavad mitmed inimesed haigusi, et elust puhkus
võtta, saada teiste poolt hoolitsetud või selleks, et vältida keerulisi
olukordi. Selle asemel, et otsida vahendeid konfliktide või olukordade lahendamiseks,
valivad nad haiguse, kui kõige kergema vabanemise tee. See võib tekitada väite,
et haiglad on täis inimesi, kes valivad mentaalsest konfliktist vabanemiseks
haiguse, sest nad ei osanud olukorda teisiti lahendada. Jah, sinu meel on nii
võimas ja selles ei ole mingit kahtlust.
Lapsed ja haigused.
Võib olla raske mõista, miks laps peaks valima haiguse ja
surma. Paljud meist ei saa aru, et ka lapsed loovad läbi mõtlemise nende oma
reaalsuse. Isegi emaüsas, imikueas või noorukina keskendub laps oma mõtetele,
positiivsetele või negatiivsetele, ja loob läbi selle oma reaalsuse.
Lõik puudub.
Järeldus.
Kuigi selline maailma tajumine on nii mõnelegi raskesti
seeditav, aitab vastutöötamise mõistmine paljudest asjadest paremini aru saada.
Me otsime konfliktist vabanemist. Kui me ei usu, et suudame seda väliselt
leida, siis loome sageli situatsiooni, mis lahendab ennast sisemiselt. Seda on
sageli näha spordis. Kui sportlane ei suuda läbi viia head sooritust või on tal
mingi väline konflikt, siis saab ta sageli trauma. Isegi, kui trauma on tõeline
(kõõlusevenitus, selja kangestumine vms.), töötas tema meel täiel määral, et
seda situatsiooni luua. Fännid kalduvad rohkem toetama vigastuse saanud
sportlast, kui pereprobleemidega kimpus olevat atleeti. Kõigele lisaks
eeldatakse, et sportlane suudab jätta oma isiklikud mured areenilt välja.
Selleks, et külgetõmbeseadus töötaks, ei pea sellesse
uskuma. Nagu ei pea sa aru saama ka gravitatsiooni põhimõtetest, et see
toimiks. Astudes teise korruse rõdult alla, kukud ikka vastu maapinda,
olenemata sellest, kas usud gravitatsiooni või siis mitte. Enamus inimesi
arvavad ekslikult, et nad ei vastuta oma teadvustamata mõtete eest, kui
tagajärjed saabuvad.
„Sa pead õppima selgeks mängureeglid. Ja siis mängima
paremini, kui keegi teine“ Albert Einstein.
Kui sa ei õpi selgeks, kuidas seda mängu mängida, siis
mängib mäng kindlasti sinuga. Me räägime mõistuse mängust, mis toimub sinu
sees. Kui sa oled oma reaalsuse mitteteadlik peibutaja, siis saab sinust sageli
ohver ning jääd kinni süüdistamisesse. See on siis, kui mäng mängib sinuga.
Lugupidamise seisundis olev meel toodab positiivseid
tagajärgi. Seevastu meel, mis otsib võimalusi kellegi või millegi
süüdistamiseks, toodab palju vastutöötamist ja kaost mõtleja elus. See ei loe,
kas sa usud külgetõmbeseadust või mitte. Mõistuse jõud töötab siiski ja
tulemused on tuntavad. Kas sa ei arva, et parem oleks õppida keskenduma oma
mõtetele ja teha oma unistused teoks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar