Nicola Jane Hobbs on joogatreener, kellel oli keeruline noorus. Kui ta oli 19 aastat vana, elas ta läbi surmalähedase kogemuse, sest anoreksia tõttu oli ta kehakaal langenud kõigest 25 kilogrammile. Kuid viis aastat hiljem oli ta oma kaalu kahekordistanud ning õppinud leidma oma minevikust ja kogetust jõudu. Nüüd leiab naine, et on teinud rahu enda ja oma kehaga: hiljuti osales ta alasti fotosessioonil, mis oli tema sõnul ta elu kõige vabastavam ja jõudu andvam kogemus, mis võimaldab tal nüüd jagada alasti olemise võlu ka teiste inimestega. Nicola kutsub inimesi üles olema rohkem alasti ning enda keha tõeliselt vaatama.
Nicola sõnul võtab tervenemine, muutumine ja kasvamine aega ning selleks, et olla piisavalt tugev, terve ja julge, et olla suuteline vaatama end alasti (ja osaleda alasti fotosessioonil) läheb vaja aastaid eneseteadlikkust, -distsipliini, -armastust ja endaga leppimist. Aga kui sinna jõuda, võib alasti olemises leida palju rikastavat.
- Alasti olles räägib sinu keha sinu lugu. Kui sa õpid oma keha tundma, oled ise oma loo jutustaja ning seega on sul võime ka selle loo lõpp kirjutada.
- Alasti olles võtad ennast lõpuni omaks. Heites seljast kõik oma riided, heidad kõrvale ka kujutluse sellest, milline sa proovid nende abil olla. Alasti oled sa täielikult sina ise. Sõna alasti (inglise keeles naked) tuleb vanainglise sõnast “nacod”, mis tähendab paljast, katmata (inglise keeles bare). Sõna “bare” etümüloogia viib tagasi tähenduseni “endas täielik”. See iseloomustab alasti olemise jõudu – see paneb sind nägema, et sa oled täiuslik, et sa oled sina ise ning sul on eneses võim teha kõike ja olla see, kes sa tahad.
- Alasti olles koged haavatavust. USA sotsiaalteadlase Brené Browni uurimuse järgi on alasti olemine haavatavuse võrdkuju. Alasti olemine muudab meid haavatavaks ning see annab meile julgust võtta vastu väljakutseid, lasta teistel tõelist sind näha ning elada elu otse oma südamest.
- Alasti olemine heidab kõrvale maailmale peale surutud iluideaali. Kõik inimesed on erinevad ning on selge, et keegi ei näe päriselt välja nagu fototöötlusega üles vuntsitud modellid klantsajakirjade kaantel. Alasti võttes ning oma kehaga rahul olles viskad kinda ühiskonnale, mis käsib sul kindlat moodi välja näha või käituda.
- Alasti võttes annad endale vabaduse. Kuigi me kipume kulutama riietele suuri summasid, toimuvad meie elu parimad hetked ilma nendeta. Nendes hetkedes oleme me tõeliselt vabad, suutelised vaatama oma hirmudele otsa ning me vabastame ennast füüsiliselt, emotsionaalselt ja ka vaimselt.
Alasti magamise hüved
Tasub ka meeles pidada, et alasti magamisel on mitmeid hüvesid. Loodusravi arst Natasha Turner tõi Huffington Postis välja põhjuseid, miks tasub alasti magada.
- Alasti magamine hoiab sind kauem nooremana. Magamise ajal toimub inimeste kehas loomulik jahtumine, kuid liiga soe tuba võib seda takistada. Toas, kus on üle 21 kraadi Celsiuse sooja, võib melatoniini, vananemist takistavate hormoonide ja kasvuhormoonide vallandumine olla häiritud. Kui me magame täielikus pimeduses, vabaneb melatoniini, mis vallandab väga kerge, kuid kriitilise jahtumise kehas. Kui kehatemperatuur langeb, vabaneb kasvuhormoon, mis aitab kehal taastuda.
- Ütlus “uni on parim ravim” peab paika: korralik uni võib parandada füüsilist võimekust ning langetada vererõhku ja liiga kõrget pulssi. Magamise ajal vabanev kasvuhormoon mõjutab aga praktiliselt igat keharakku – see on muu hulgas hädavajalik kudede parandamiseks, lihaste kasvamiseks ja ka luude tiheduseks. Warwicki ülikooli uurijate sõnul on öösiti vähem kui kuus tundi magavatel inimestel kolm korda suurem risk haigestuda suhkru- ning südamehaigustesse. Samuti tekitab mittepiisav unekogus kortisooli ja näljahormoonide vohamist, mis põhjustab insuliini koguse suurenemist. Vähese une puhul vähenevad ka rasva põletavate ja isu kontrollivate hormoonide kogused.
- Alasti magamine aitab kauem magada ja seega hoida madalamaid kortisooli koguseid. Ühes Hollandi uurimuses panid uurijad katsealustele selga erilised termoriided, mis vähendasid nende kehatemperatuuri vähem kui ühe kraadi võrra, ilma et keha sügavamad kihid oleks jahtunud. Selle tulemusena ei ärganud inimesed öösiti nii tihti üles ning sügava une staadiumides veedetud aeg suurenes. Piisavalt pikk uni aga aitab meil ärgata hetkel, kui meil on madalam kortisooli tase.
- Ajavahemikus 22–02 puhkab keha kõige sügavamalt ning kortisooli tase on kõige madalam. Kella kahest hakkavad aga neerupealised tootma kortisooli järgmise päeva tarbeks ning kella 4–6 ajal on selle tase kõige kõrgem. Öödel, kus ei saada piisavalt und, ärgatakse ebanormaalselt kõrge kortisooli tasemega ja see sütitab isu (eriti “lohutustoitude” – muffinid, küpsised jms – järele) ning viib ülesöömise kalduvuse, suurenenud ärevuse ja pingeteni, ühtlasi suurendab kõhule ladestuva rasva kogust. Kõrge kortisooli tase nõrgestab ka keha immuunsüsteemi, tõstab vererõhku ning kolesterooli taset, häirib unemustrit, alandab libiidot, suurendab suhkru ja süsivesikute isu. See aitab kaasa ka üldisele hormonaalsele tasakaalutusele ning haigustele nagu PMS, viljatus, kilpnäärme probleemid ning ebanormaalne veresuhkru tase.
- Alasti magamine suurendab oksütotsiini tootmist. Kui sina ja su partner magate alasti, võite mõlemad saada kasu sellest hormoonist. Oksütotsiini tootmise suurenemiseks on vaja naha kontakti nahaga (kaisutamine, massaaž, vahekord) ja see aitab vähendada stressi ja depressiooni, võideldes kortisooli halbade mõjudega. Oksütotsiin vähendab ka vererõhku, parandab sooletegevust ning vähendab soolestiku põletikulisust.
Allikad: Mind Body Green, Huffington Post
Allikas: Telegram
