Hea kirjandus: "Kultuuritõkestus. Ameerika naeruvääristamine", Kalle Lasn, 2005 Tänapäev, 229 lehekülge.
Jaan Kaplinski arvamus sellest raamatust.
Kas me pole ikka veel kõigest sellest õppinud? Kuula SIIT
Turundus paneb meid tahtma asju, mida muidu poleks vaja. Pärast üürikest saamise õnnehetke paneb turundus meid uuesti tahtma järgmist asja. Niimoodi jätkuvalt, kui oled asjade omandamise tunde narkomaan. Aga selleks teeb sind praegune ühiskonnakorraldus.
Ja üldse olen ma veendunud, et pangad on kurjast :)
Ärge kunagi makske kaardiga, ärge võtke laenu ja üldse ärge tehke tegemist pankadega!!! Eks ma edaspidi selgitan, miks ma nii arvan.
"Heade pankurite vastutusest" kirjutab Sulev Vedler Eesti Ekspressi ARTIKLIS.
Sularaha püütakse kaotada ja seeläbi saada kõigist tehingutest oma osa ning inimesi kontrollida. Loe SIIT,
Käesolev maailmakord ja süsteem põhineb rahal. Seega on pankadel raha haldajate ja valdajatena käes erakordselt mõjuvõimsad hoovad. Normaalne oleks oodata neilt mingisugust eetilist käitumist, kuid näeme vaid järjest suurema kasvu ja kasumi otsimist ning tõusvat ahnust. Kuidas saaksin ma suhtuda hästi süsteemi, mis võimu saavutades mõtleb vaid oma tasku täitmisele ja teiste peale niipalju, et need seda taskut täita jõuaksid?!!?
Eesti näide on väga ilmekas. Eestlase jaoks on kultuurillises mõttes suur väärtus tema kodu. Pankadel oli vaja paisata massiivne raha kinnisvara sektorisse, et kunstlikult seal ostujõudu suurendada. Loomulikult kaasneb suurenenud (pankade poolt mahitatud, kui tasakaalust väljas) nõudlusega hindade tõus. Võrreldes ülejäänud hindadega, tõusis kinnisvara hind "ülehelikiirusel".
Pankurid hõõrusid ainult käsi. Enam ei saa peaaegu mitte keegi osta omale kodu (mida eestlane ülimuslikuks peab) säästude eest, vaid PEAB selleks pangalt raha laenama. See tähendab kümneteks aastateks ja isegi mitmeteks inimpõlvedeks kindlustatud turgu, "pangaorjust" ja mõnusaid intresse!!! Kristina Šmigun tänas ühel Otepää MK etapil Swedpanka oma kodu eest. Õigemini laenu eest. Kuid kallis Kristina, kui pangad ei oleks kinnisvara hinda kunstlikult nii kõrgele upitanud, ei oleks Sa pidanud raha üldse laenama, et omale kodu muretseda!!
Nagu sellest veel vähe oleks, liigutakse sularaha likvideerimise poole. "Siil õpetab" - võetud lausa rahvuseeposest, mis eestlase arvates EI SAA ju valetada....
Süsteem on jällegi lihtne. Esmalt propageeritakse raha hoidmist pangakontol (tundub ju mõistlik), näidatakse võimekust maksta hoius välja sularahas. Kuid ajapikku ja tasahilju hakatakse sularaha automaate likvideerima. Kodanikul on järjest keerulisem sularaha kätte saada ja ta hakkab maksma kaardiga. Sellest kujuneb harjumus ja ostja hakkab seda võimalust lausa nõudma. Kaupmehel ei jää midagi muud üle, kui soetada makseterminaal. Muidu jäävad ju ostud ära...
Tulemus on nüüd selline, et näiteks kui ühel eestlasel on oskus teisele mingi teenus osutada ja kumbagi raha on pangas (tegelikult "rootslase" käes) siis selle asemel, et omavahel otse arveldada, kasutab ajupestud rahvas maksevahendina kaarti ja teenuse osutaja (või kauba müüja) on sunnitud tehingu pealt "rootslasele" protsenti tasuma.
Nii on tasahilju maksustatud peaaegu kogu Eestis toimiv teenindus-kaubandus. Eestlased vehivad tööd teha ja osutavad teineteisele teenuseid, aga rootslane pikutab oma punases majas, kuhu tiksub lollidemaalt IGA TEHINGU eest protsent. On väga arusaamatu, miks me nõustume selle raha ära andma?!!? Seda on kaugelt rohkem, kui turvalisuse ja mugavuse hind, mida kaardimakse puhul propageeritakse!!
"Miks ma peaksin sularahas maksma? Mul ei ole mingit vahet, kaardiga on mugavam, hinnas pole mingit vahet ja vahel saan isegi allahindlust", ütleb mulle kunstripsmete ja kunstküüntega tüdruk. Loomulikult, kullake! Aga kaupmees maksab sinuga tehtava tehingu pealt protsendi pangale ja lisaks sellele veel igakuist terminaalitasu. Ja kindlasti mitte ei soovi ta seda oma kasumi arvelt teha, vaid a) vähendab kulusid (töötajate palka) b) tõstab hindu.
A puhul saab neiuke ise vähem palka ja B puhul maksab ta kaudselt kaupmehele selle kulu kinni. Antud juhul ei ole kaupmees see paha tegelane, sest peale terminaalikulu ja protsendi tuleb tal tavaliselt tasuda röögatut üüri oma äripinna eest, sest ka siin on panga karvane käsi laenude ja intresside näol vahel.
Seega imeb pangandussüsteem järjekindlalt meie ettevõtlusest raha vahelt välja, kusjuures teeb seda ajupesu tõttu tekkinud harjumustele toetudes ning kinnisvaraturul anomaaliaid tekitades.
OK, me oleme selles osas juba omadega päris perses. Kinnisvara hinda vähendab vaid katastroofiline krahh ja kaardimaksetest ei suuda ajupestud rahvas enam loobuda. Aga mis edasi? Kas olete kuulnud "jätkuvast kasvust"? Pangad ei saa rahulduda olemasolevaga, vaid peavad uut kasvu tootma. Varsti mõeldakse mingi järgmine ja hullem asi välja...
Ma ei kannata üldse, kui ajupesu tehakse. Kõrvalt on kurb vaadata neid silmaklappides elusid, kuid valikud oleksid justkui meie endi teha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar